Veterinaaria Söötmisõpetus (Maaülikool)
🇬🇧
In English
In English
Practice Known Questions
Stay up to date with your due questions
Complete 5 questions to enable practice
Exams
Exam: Test your skills
Test your skills in exam mode
Learn New Questions
Manual Mode [BETA]
The course owner has not enabled manual mode
Specific modes
Learn with flashcards
multiple choiceMultiple choice mode
SpeakingAnswer with voice
TypingTyping only mode
Veterinaaria Söötmisõpetus (Maaülikool) - Leaderboard
Veterinaaria Söötmisõpetus (Maaülikool) - Details
Levels:
Questions:
200 questions
| 🇬🇧 | 🇬🇧 |
| Söötmine | – väline aspekt – hõlmab kõiki inimese toiminguid, mis on seotud loomade söötmise organiseerimise ja söötade etteandmisega |
| Toitumine | – sisemine aspekt – selle all mõistetakse kõike seda, mis toimub söötadega pärast söötmist ja mis inimese tegevusega enam seotud ei ole |
| Fotosüntees | -Elu maal on võimalik tänu fotosünteesile -roheliste taimede klorofülli sisaldavad taimerakud seovad päikeseenergia ja muudavad selle keemiliseks energiaks -taim sünteesib ja salvestab anorgaanilistest ühenditest - veest, mineraalainetest ja süsihappegaasist orgaanilised ühendid -võtmeks elutu ja elusa looduse vahel |
| HERBIVOORID | Toituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energiat mikrobiaalsete ensüümide abil – mäletsejad – eesmao seedega – kabjalised – jämesoole seedega |
| OMNIVOORID | Kõikesööjad, vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil |
| KARNIVOORID | – lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat |
| Põhilisi bioloogilisi elemente on 6 | Vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel |
| VESI (Organismi kehaained) | -on elusorganismi põhiliseks koostisosaks, nö biokeemiline toitaine - 75kg inimese organismis on ca’ 42 L vett – 28 L e 2/3 on raku sisene e intratsellulaarne vesi – 14 L e 1/3 on raku väline e ekstratsellulaarne vesi (vereplasma, lümf, sülg, pisarad, seedenäärmete nõred, higi, uriin jne) |
| VALGUD (Organismikehaained) | -Inimese kehas keskmiselt 16…17% - On väga erineva koostisega ja nende süntees on geneetiliselt väga tugevasti määratletud – söötmisega ei saa mõjutada valgu koostist, küll aga sünteesitava valgu hulka -Valgud moodustavad põhilise osa elusa raku orgaanilisest ainest (tsütoplasma) - Valgud on kõik ensüümid, hormoonid, antikehad aga nt ka lihased ja sidekude |
| LIPIIDID (RASVAD) (Organismi kehaained) | -Inimese kehas keskmiselt 15…25% -On organismi kõige ebastabiilsemad koostisosad • 95% organismis olevast lipiididest on triglütseriidid e neutraalrasvad e rasvad • Põhiliselt on organismi varuenergia allikaks • Moodustavad bioloogilisi membraane, on raku organellide põhiliseks koostisosadeks, suguhormoonide (testosteroon, prostaglandiinid, progesteroon) ja lipoproteiinide koostises |
| SÜSIVESIKUD (Organismi kehaained) | • Põhiline orgaaniline aine taimedes (kiudained, tärklis) • Loomorganismis 1…2% - veres glükoos -> (0,4…1,0 g/L), kasutatakse ainevahetusenergia saamiseks, toodangu moodustamiseks - glükogeen -> lihastes (kuni 10%) ja maksas (kuni 8%) ;täiskasvanud inimese kehas ca 0,5 kg; on varuenergiaallikaks |
| Katabolism | Kehaainete lõhustumine |
| Anabolism | Kehaainete ülesehitus |
| Toitefaktorid (üldine tähendus) | – organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente, orgaanilisi ühendeid ja neis sisalduvat energiat - sööda toitaineid, mida loom ise ei suuda sünteesida ning mis peavad vahetult pärinema söödast - sööda asendamatud koostisosad |
| Nimeta toitefaktorid | • Energia • Proteiin • Rasv • Mineraalained • Vitamiinid • Vesi ja õhuhapnik |
| Energia mõiste | • On elusorganismide tähtsaim toitefaktor • Energia on abstraktne mõiste, ta ei ole materiaalne |
| Bioloogilistes süsteemides esineb energia väga mitmesuguses vormis: | – päikeseenergia – keemiline energia – mehhaaniline energia – elektriline energia – soojusenergia |
| Taimedes ja loomades olev energia allub termodünaamika I seadusele | – Energia ei teki ega kao vaid muutub ühest olekust teise |
| Taimed suudavad kasutada omale vajalike orgaaniliste ühendite (süsivesikud, valgud, rasvad) sünteesiks .... mis energiat? | Päikeseenergiat |
| Loomade võime sünteesida orgaanilisi ühendeid sõltub eelkõige: | – taimedes olevast energiast – ja sellest kui hästi loomad taimedes oleva energia suudavad kätte saada |
| Energiat kulub organismidel lisaks kehaomaste ainete (valgud, rasvad, süsivesikud) sünteesile veel: | – mehhaanilise energia saamiseks (lihaskontraktsioonid, töö tegemiseks jne) – elektrilise energia saamiseks (ioonilise tasakaalu säilitamiseks rakkudes, ioonide transpordiks läbi rakumembraani jne) – toodangu formeerimiseks (piima, villa, munade jne sünteesiks) – soojusproduktsiooniks (kui biosünteesi soojusest ei piisa) |
| Tekkinud soojusenergiat kasutatakse ära | Kehatemperatuuri säilitamiseks |
| Liigne soojusenergia väljutatakse | Väliskeskkonda |
| Kui soojusenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks ei jätku (nälgimine, külm ilm), toodab organism seda | Lihaste töö abil (külmavärinad) juurde |
| KALOR (cal) | Energia mõõtühik - on soojushulk, mis on vajalik 1g vee soojendamiseks 1ºC võrra (14,5…15,5ºC) – väikeloomade (nutria, küülik), lindude, aga ka inimeste söötade/toiduainete energiasisalduse mõõtmisel kasutatakse kilo kalorit (kcal) – suurloomade söötmisel (veis, hobune, silga) Mega kalorit (Mcal) -1 cal = 4,1868 J |
| DŽAUL (J) | Energia mõõtühik Si-süsteemi üleminekul võeti kasutusele džaul - on töö, mida teeb jõud üks njuuton ühe meetri pikkusel teel (kJ, MJ) - 1 J = 0,23888 cal |
| Keemiline e kogu ehk Brutoenergia | … on mõõdetav soojusega, mis eraldub 1g mingi sööda täielikul põlemisel - Igal orgaanilisel ühendil on oma konstantne põlemissoojus, mis ei sõltu loomorganismist |
| Eestis kasutatakse Kellneri Instituudis leitud põhitoitainete põlemissoojuse arve | – 1g proteiini põlemisel tekib 23,9kJ soojust e energiat – 1g toorrasva põlemisel tekib 39,8kJ soojust e energiat – 1g toorkiu põlemisel tekib 20,1kJ soojust e energiat – 1g N-ta e.a. põlemisel tekib 17,5kJ soojust e energiat |
| Põlemise käigus vabanenud energia salvestatakse | Makroergilistes ühendites, ülejäänu muutub soojuseks |
| Tähtsaim makroergiline ühend organismis on | Adenosiintrifosfaat (ATP) |
| Adenosiintrifosfaadi (ATP) tekkimine | ATP moodustub adenosiindifosfaafi (ADP) ja fosforüülgrupi (P1 ) liitumisel –ADP + P1 → ATP –Toit + O2 + ADP + P1 → CO2 + H2O + ATP |
| Adenosiintrifosfaadi (ATP) lagunemine | • ATP + H2O → ADP + P1 • ATP lammutamisel vabaneb energia, mida organism kasutab oma elutegevuses – füsioloogilised funktsioonid, sh toodangu süntees – konversioon teisteks energialiikideks • 1 mooli ATP lagunemisel tekib 52 kJ energiat |
| Looma kehas oleva energia saame tinglikult jagada kahte ossa: | – Ainevahetusenergia – makroergilistes sidemetes (ATP) – Varuenergia – glükogeen, varurasv, valk Varuenergia kasutamiseks tuleb see eelnevalt muuta ATP energiaks |
| Rasv – ladestub põhiliselt ... | ... rasvkoes, aga ka lihastes, maksas jne |
| Glükogeen – ladestub põhiliselt... | ... maksas ja lihastes |
| Glükogeen on rasvast ... | - energiavaesem - raskem (vesi) |
| Proteiin (mõiste) | On rakendusbioloogiline mõiste, mis tähistab nii söötades kui organismis olevaid kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid |
| Proteiin söötmise seisukohast | 1.Valk ehk valguline proteiin 2.Mittevalgulised lämmastik ühendid ehk mittevalguline proteiin |
| Valgud jagunevad: | LIHTVALGUD ja LIITVALGUD |
| LIHTVALGUD | - koosnevad aminohapete jääkidest – liigitatakse kuju, lahustuvuse ja keemilise koostise alusel fibrillaarsed - kollageen, elastiin, keratiin globulaarsed - albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid |
| LIITVALGUD | - valguline komponent on seotud lipiidi, fosforhappe või suhkrujäägiga, metalliga või mõne muu mittevalgulise komponendiga lipoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid (hemoglobiin, Fe) |
| Valgud erinevad üksteisest | Suuruse, kuju ja AH-lise koostise ja organismis täita olevate funktsioonide poolest |
| Aminohapped (mõiste) | Tegemist on keemiliste ühenditega, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühma (NH2) kui ka karboksüülrühma (COOH) |
| Bioloogilistes objektides on leitud üle .... AH • Valkudes on aga ainult ..... erinevat AH-t | Bioloogilistes objektides on leitud üle 200 AH • Valkudes on aga ainult 20…22 erinevat AH-t |
| Aminohapped jagunevad: | • Asendatavad AH-d – toodab organism ise transamiinimise teel • Asendamatud AH-d – peab saama söödaga – pm.loomadel 9, lindudel 11 asendamatut AH-t – osa asendamatutest AH-st on kriitilised AH-d |
| Valk (mõiste) | - On suured molekulid koosnedes kümnetest tuhandetest AH jääkidest, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemete abil - Peptiidside moodustub 1 AH amino (NH2 ) ja 2 AH karboksüülrühma (COOH) vahel |
| Lõhkise tünni seadus | Valku sünteesitakse vaid nii palju, kui palju on veres esimest limiteerivat AH-t |
| Teadmiseks, et piimalehmad sünteesivad saadaolevatest AH-st eeskätt ..... ja seejärel ....., mistõttu AH-te vähesus veres vähendab piima valgusisaldust | Teadmiseks, et piimalehmad sünteesivad saadaolevatest AH-st eeskätt kehavalgu ja seejärel piimavalgu, mistõttu AH-te vähesus veres vähendab piima valgusisaldust |
| Mittevalgulised N-ühendid | • … on väikese molekulmassiga • … on põhiliselt kas valgu sünteesi (värske rohi) ja/või hüdrolüüsi (hein, silo) vaheproduktid • … on peptiidid (kuni 50 AH-t), vabad AH-d, nukleiinhapped, amiidid, amiinid, ammoniaak, nitraadid jne • … esineb kõige rohkem konserveeritud rohusöötades, mõnevõrra vähem on neid kasvavas rohus, millest rohusööt valmistati |
| Lipiidid | • … on ebastabiilsed keha koostisosad – 2…50% • … koosnevad vähemalt kahest komponendist - baasalkoholist (glütserool) ja rasvhappest (karboksüülhapped) ning on reeglina estrid • … ei lahustu vees, vaid orgaanilistes lahustites (benseen, eeter, kloroform, atsetoon) • ... näol talletab organism omale varuks energiat, mida ta kasutab vaid siis kui toitumistingimused halvenevad |
| Taimedes ja loomorganismis on põhiliselt kahte tüüpi lipiide: | – varulipiidid (rasvad) – põhiliselt triglütseriidid (glütserool + 3 rasvhapet) – struktuursed lipiidid membraanilipiidid, nagu glükolipiidid, 40-50% (molekulis sahhariidijääk,tavaliselt galaktoos) ja fosfolipiidid (molekulis fosforüüljääk) –esinevad mitokondrites, endo(tsüto)plasmaatilises võrgustikus, plasma (raku v tuuma) membraanides vahad – taimi kaitsev pinnakiht |
| Lipiidide vajalikkus (nimeta 3) | 1) Keharasva koostises on mõned küllastamata rasvhapped, mida loomorganism ise ei suuda sünteesida (linoolhape, linoleenhape, arahidoonhape) 2) Rasvas lahustuvad A-, D-, E- ja K-vitamiin, sest need imenduvad ja transporditakse organismis vaid rasvade koostises 3) Rasv on kõrge energiasisaldusega orgaaniline aine, mis on vajalik vastsündinutele kui üks esmaseid energiallikaid |
| Lipiidide funktsioonid organismis (nimeta 8) | • Energeetiline funktsioon - kontsenteeritud kütus, energiavaru • Termoregulatsioon - karvututel, talveunes olevatel, vastsündinutel (pruuni rasvkoe funktsioon: rasvkoe rakkudes palju pruune mitokondreid, kus toimub rasvhapete lõhustumine; kõik energia muutub soojuseks, ATP ei toodeta) • Termoisolatsioon - nahaalune rasvkude, kaitseb keha mahajahtumise eest • Struktuurne roll - nahaalune rasvkude (kehavormid, rakumembraanide koostises) • Mehhaaniline kaitse - siseorganite ümber (kaitseb neid põrutuste eest) • Lahusti - rasvas lahustuvad vitamiinid • Transpordi funktsioon - vitamiinide ja kolesterooli transport lipoproteiinide poolt • Metaboolse vee tekitamine - 1 kg lipiidide kohta tekib 1,1 kg vett |
| Mineraalained | … täidavad organismis mitmeid ülesandeid … on leitud enamuses loomorganismides (118->70) Metaboolset funktsiooni märgitakse sagedamini 17-l, harvemini 27-l elemendil |
| Mineraalained. Söötades oleva kontsentratsiooni ja organismi mineraalelementide tarbe alusel eristatakse: | – makroelemendid - 7 (g/kg) Kaltsium (Ca), Fosfor (P), Magneesium (Mg), Kaalium (K), Naatrium (Na), Kloor (Cl), Väävel (S) – mikroelemendid – 17 (mg/kg) Raud (Fe), Tsink (Zn), Mangaan (Mn), Vask (Cu), Koobalt (Co), Iood (I), Seleen (Se), Molübteen (Mo), Kroom (Cr), Floor (F), Vanaadium (V), Nikkel (Ni), Tina (Sn), Alumiinium (Al), Räni (Si), Arseen (As) ja Liitium (Li) |
| Mineraalainete funktsioonid organismis | • Strukturaalne- on kudede ja organite koostises struktuuriliste komponentidena • Katalüütiline - toimivad ensüüm- ja hormoonsüsteemidele katalüsaatoritena, kuuluvad metalloensüümide koostisesse või on neis süsteemides spetsiifilisteks aktivaatoriteks • Regulatoorne – osalevad rakkude biosünteesi ja diferentseerumisprotsessides • Füsioloogiline |
| Mineraalainete füsioloogilised funktsioonid | • Homöostaasi tagamine organismis • Ioonse tasakaalu säilitamine kehavedelikes • Osmootse rõhu säilitamine • Hapete-aluste tasakaalu säilitamine • Osalemine rakumembraani funktsioonides |
| Mineraalelemendid on anorgaanilised kui need esinevad ... | ... mullas ja vees |
| Mineraalelemendid on orgaanilised kui need esinevad ... | ... taimedes ja loomorganismis |
| Suure osa mineraalelementide tarbest katab loom põhisöödaga: silo, teravili, proteiinsöödad jne. ........ tuleb mineraalelemente lisaks sööta! | Produktiivloomadele |
| Normaalne tuhasisaldus silodes (%) – liblikõielisterikas silo .... – rohusilo .... – maisisilo .... | – liblikõielisterikas silo 10,0% – rohusilo 8,5% – maisisilo 4,5% |
| Suur tuha sisaldus silos viitab saastumisele mullaga, mistõttu suureneb.... | .... hallituste ja toksiinide oht |
| Mis juhtub mineraalainetega loomorganismi mao-sooltraktis | • Imendumiseks tuleb mineraalelement esmalt vabastada anorgaanilisest või orgaanilisest ühendist, nad peavad lahustuma mao-sooltraktis • Mineraalelemendid peavad ioniseeruma, sest mineraalelemendid saavad imenduda ainult kui ioonid ja ioonidena osalevad nad ka ainevahetuses |
| Mäletsejalistel sõltub mineeraalainete imendumine... | Mäletsemise aktiivsusest, vatsavedeliku pH-st, mikroobide populatsioonist ja nende aktiivsusest jne |
| Mineraalelementide imendumine jaguneb: | – passivne imendimine -> mineraalelementide lihtne difusioon epiteelirakkude vahelt madalama kontsentratsiooni suunas – aktiivne imendumine -> „mineraalelementide ioonid „pumbatakse” spetsiaalsete transportvalkude abil läbi epiteelirakkude kõrgema kontsentratsiooni suunas (Fe, Zn, Cu) |
| Na-K pump (mineraalelementide imendumine) | Na ja K kantakse kudedesse ja sealt välja ATP energia abil |
| Cl, I, F imenduvad .... (Mineraalelementide imendumine) | Anioni-kationi vahetusmehhanismi kaudu |
| Ca ja P imenduvad .... (mineraalelementide imendumine) | D-vitamiinist sõltuva transportvalgu abil |
| Mineraalelementide omastatavus sõltub… | – looma vanusest – organismi varustatusest antud mineraaliga – ratsiooni koostisest ja selle mõjust seedekanalile (pH, rasvad/õlid -> Ca-seep, ammoniaak -> Mg jne) – lahustuvusest e millises vormis mineraali antakse Ca omastatavus silost 30%, tv.-st 60%, mineraalsöödast 50-95% - ioniseeritavusest , sest elemendid imenduvad ainult ioonidena (100%-liselt Na, K, Cl, Se, Mg) |
| Mineraalelementide omastatavus sõltub… | – sünergism Cu soodustab Fe imendumist ja ainevahetust – elementide omavaheline suhe Ca ja P suhe 2:1 Na ja K suhe 1:10 jne |
| Mineraalelementide omastatavus sõltub… | – antagonism Ca liig vähendab Zn omastatavust Zn, Fe, Mo vähendavad Cu omastatavust Mo reageerib S ja Cu, moodustades vatsas seedumatu Cu ühendi Kõrge Cu ja Zn tase põhjustavad Se defitsiiti Fütaas seob ja mõjutab negatiivselt Zn aga ka P imendumist Kõrge Ca ja P ja ka K vähendavad Mg imendumist |
| Kelaadid | - Orgaanilised mineraalelemendid - mineraalelemendi ja mittemetallilise ühendi komplekse, kus mineraalelement (metall) on keemilise sidemega ühendatud orgaanilise ühendiga |
| Kelaadid. Tänaseks kolm põlvkonda: | 1. min.elemendid on ensümaatiliselt seotud lõhustatud valkude koostisesse (vähe min., palju valku ja peptiide) 2.min.elemendid on seotud väikese arvu, sageli 2 AH-ga 3.glütsinaadid/metionaadid – tuntakse kahte AH-t (glütsiin ja metioniin), milliste molekuli koostisesse on võimalik siduda kahevalentseid metalle (Zn, Cu, Mn, Mg, Fe) |
| Kelaadid ei oma ..... , seepärast nende ioniseerumine ei sõltu seedekanali pH kõikumistest | Elektrilist laengut |
| Kelaadid “veavad” metalli kuni imendumise kohani (peensoole valendikku) ja vabastavad seal ioniseeritud metalli, mis imendub - st .... | Kelaatide koostises oleva elemendi biokättesaadavus on parem võrreldes anorg. soolades olevate elem.-ga |
| Arvatakse, et kelaatidel ei ole eelist kui an.org ühendist pärit element on juba ioniseerunud - ehk et nad.... | Imenduvad samaväärselt |
| Kelaatide probleemiks on... | Hind (söötmine ainult vajadusel) |
| Kaltsium (Ca) on organismis... | • … on 98% luudes ja hammastes (so. 6…8 kg täiskasvanud veise kehast) • … on 2% ekstratsellulaarsetes vedelikes, pehmetes kudedes ja mitmesugustes rakumembraani struktuurides |
| Ca ülesanded organismis | • Luude ja hammaste moodustamiseks • Närviimpulsside edasikandmiseks • Lihaste erutuseks • Orgaaniliste ühendite rakumembraanist läbiminekuks • Südametegevuse regulatsiooniks • Vere hüübimiseks • Mitmete ensümaatiliste protsesside aktiveerimiseks ja stabiliseerimiseks • Toodangu moodustamiseks (munad, piim) |
| Ca imendumine toimub põhiliselt... seeduvus varieerub ... % | … põhiliselt peensooles, seeduvus varieerub 20-55% |
| Ca omastatavus soolestikus oleneb: | – Ca hulgast ratsioonis -> suurema sisalduse korral ratsioonis omastatavus väheneb (mäletsejalistele mitte rohkem kui 15 g/kg ratsiooni kuivaines) – organismi Ca vajadusest (bilansist) – organismi vanusest – söödas oleva Ca keemilisest vormist – organismi pH-st – mineraalainete omavahelisest suhtest (Ca :P) |
| Ca varusid organismis reguleerivad hormoonid ja D vitamiini metaboliit | Paratüreoidhormoon Kaltsitoniin 1,25 dihüdroksüvitamiin D3 |
| Paratüreoidhormoon | (PTH), mida sünteesib paratüreoidnääre, stimuleerib Ca resorptsiooni luudest ning imendumist söötadest |
| Kaltsitoniin | ,mida sünteesivad kilpnäärme parafollikulaarsed rakud ja milline on oma toimelt PTH anagonist (ladestab Ca luudesse) |
| 1,25 dihüdroksüvitamiin D3 | Ehk 1,25- dihüdroksükolekaltsiferool [1,25(OH)2D3 ], mis on neerudes sünteesitud vitamiin D metaboliit |
| Ca puudus organismis (vereplasmas 1,3-2,0 mmol/l veistel ja 1,5-2,25 mmol/l lammastel) | • Noorloomadel areneb Ca, aga ka P ja D-vitamiini puudusel rahhiit, so luude mitteküllaldane kaltsifitseerumine, mille tulemuseks on nõrk ja pehme nn hõre luustik • Täiskasvanud loomadel esineb luude intensiivne demineraliseerumise korral osteomolaatsia (ehk luude haprus), mida iseloomustab nõrk ja habras luustik, mis võib kergesti murduda • Poegimishalvatus ja hüpokaltseemia (on seotud D-vitamiiniga) |
| Ca liig organismis | Vereplasmas 3,0-7,5 mmol/l veistel ja lammastel |
| Ca allikad | • Ca leidub palju liblikõielistes heintaimedes, nagu ristik, lutsern, hernes (12…19 g/kg KA-s) • Põhisöödad tavaliselt loomade Ca tarvet ei kata • söödakriit, lubjakivi, tri- ja di-Ca-fosfaat |
| Fosfor (P) organismis ... | • Ligikaudu 70-80% P on loomadel luudes ja hammastes, ülejäänu pehmetes kudedes ja kehavedelikes |
| P roll loomorganismis | • … on seotud energia ainevahetusega, seda eeskätt ATP ja ADP koostises • … on asendamatu roll nukleiinhapete (DNA, RNA), koensüümide ja fosfolipiidide koostises • Anorgaaniline P osaleb mitmesugustes puhversüsteemides, eeskätt rakusisese pH reguleerimises • Vajatakse vatsas tselluloosi sünteemiseks (P süljes) |
| P imendumine toimub... | ... peensoole algusosas, kas passiivselt (P liiaga) või aktiivselt (P vähe) |
| Forsfori imendumine sõltub... | – P allikast ja sisaldusest söötades – Ca ja P suhtest söötades (Ca liig vähendab P imendumist ja kudedesse salvestumist) – soolestiku pH-st – looma vanusest |